Autor
Kristi Luha (TÜ ajakirjandustudeng): „Las ma alustan ise. Sa oled Andreas Raukas, noor mees, kellel 27 aastat selja taga.
A: „Nii, aga mu CV?“
K: „See on Sul ju korralik. Õppisid Tartu Kommertsgümnaasiumis, edasi omandasid haridust Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodusklassis, mille lõpetasid 2012 hiliskevadel. Kõrghariduse omandamiseks valisid Maaülikooli Tartus ja eriala läbides peaks saama Sinust ehitusinsener. Nüüd sa siis püüdledki sinnapoole, et tulevane töökoht oleks seotud alati ühe või kahe käega loodusega. Kuule, lase nüüd mina küsin ka lõpuks mõned küsimused.“
A: „Noo…“
K: „Sinu esimene kokkupuude fotograafiaga? Oli see kaamera ees või kaamera taga?“
„Minu esimene kokkupuude oli ikka väikses eas, vanemad pildistasid kõike, kaasarvatud mind ning minu venda. Mis mind aga fotograafia juures lõplikult võlus… see toimus sumedal augustikuul, aastal 2009. Mu hea sõber klõpsutas loodusest mõned pildid ja palju polnudki vaja. Nagu oleks leidnud aarde. Nüüd ei jäänudki muud üle, kui neid aardeid ise fotokaamera taga leida. Minust sai looduses seikleja, sõbraks fotoaparaat ja looduskaunid kohad.“
K: „Millised on need paigad, mida jääksidki pildistama?“
A: „Mul on siiras kirg Põhjamaa looduse vastu. Olen isegi saanud paaril korral neid vaateid pildistada ja need kohad, loomad ja kogu miljöö on nii kirjeldamatu, et seda peab ise nägema. Mina püüan vaid läbi pildi neid inimestele edastada. Aga no see on midagi väljaspool Eestit. Eestis olles on lemmikobjektideks rabad ja karge sügis. Tead mis? Kõige erilisemad on pildid, mida kaunistavad erinevad ilmastikunähud – udu, vihm, lumi. Sekka natuke päikest-äikest ja juba ongi pildil midagi erilist…“
K: „ Oh, sa ikka oled tõesti selles „asjas“ kõrvuni sees. Kuidas Sa jõuad igale poole? Mahub su ellu hetkel veel midagi peale õppimise ja fotograafia?“
A: „Vastupidavus peab olema sellise hobi juures hea. Seega, sportimine on üks hea viis ennast vormis hoida. Juba kooliajast peale olen käsipalliga tegelenud ja siiani pole seda jätnud.“
A: „Pikaks ei lähe juba?“
K: „No olgu..viimane küsimus siis. Kuidas on lood tehnikaga? See peab ju olema hea, et pilt ei kannataks ja kvaliteet silmaga märgata?“
A: „Pildistan Canoniga, 5Dmark2 ja L seeria objetiivid.“
K: Andreas on loomult tagasihoidlik, kuid tegelikult pole tema auhindade tagatasku sugugi mitte nii tagasihoidlik. Tõelist kunsti väärtustatakse ja noormees on alles oma heade soorituste alguses. Tuult tiibadesse ja kõige erilisemaid klõpse looduses!